07.07.19

Olen viimastel päevadel kinnisvaraturgu nillinud. Unistuste kodud välja valinud. Panin endale eesmärgi, millal ma tahan enda kodu välja osta. Ideaalis selle ühe ja ainsa. Kui juba siis juba. Vaatan kodulaenude sissemakseid ja veidike tahaks nutta tihuda. Samas rockenrolla. Endalgi huvitavam ja on mille poole rõvedalt higistada. Loodetavasti on eesolev summa piisav, et oma tegelikud anded käiku lasta ja loodetavasti on Vargamäe ostusumma tekitamine sisutihe, et saamata jääv eneseravi liialt välja ei löö. Praeguses seisus tunnen, et asjad liiguvad paika ning üldplaanis arvan, et nii on mõistlikum.

Ning Pärnus on hea. Miski töinama ei aja ning kõik on stabiilne, vähemalt praegu. Kaalunumbrid muutuvad küll igapäevaselt kilo võrra, end üldiselt kahanevas suunas ja tunnen end täitsa terviklikuna.

Kuid sissemaksusummad ajavad endiselt nutma.