22 aprill 2019

Naljakas. Ei oskagi kuskilt alustada. Häirib juba päises figureeriv "Must külm kohv",  ning hoian kõigest väest end seadetesse suundumisest. Ega esiti mul miskit targemat asemele polekski panna ning küllap ma ei jõuakski siis miskit avaldatud.

Ma pole mitu kuud avaldanud, kirjutanudki. Nagu ikka- vahepeal oli liiga kiire, siis olin liiga kurb ja siis armastasin end liiga palju. Päriselt armastasingi ja ma tõepoolest tahtsin sellest tundest kirjutada, sest ühtäkki olin ma nii ilus, andekas ja hea. Ühtäkki oli elu hea. Olin liialt hõivatud elu nautimisega, et kirjutama sellest ei jõudnudki. Hea ka, sest silmapilgud hiljem ja ma olen oma tavapärases seisus ja neid ridu tagantjärgi oleks lugeda irooniline ja kibe.