päriselt

Ma tunnen end kui Clams Casino- I'm God laul. Pigem juba julgeksin öelda, et tänasel tunnil see olen mina. See selleks.

Terve suve vältel olen ma pidanud vahelduva eduga sisemisi dialooge selle blogi eksistentsi vajalikkusest. Pooled postitused on kustutatud, ülejäänud veel mustanditena säilitatud, ülejäänutele sai tehtud sildistus "cringe ja piinlik". Seda need ongi.

Aga ma olen siin. Tunnen end kui eelnimetatud laul ja kõik näeb hetkel õige. Nimetagem seda vabastusehetkeks või järjekordseks tähelepanuvajaduseks. Aga mul on hing mis vajab avalikku lahkamist.


Praegu on see periood mu elus, kus ma olen endaga rahul. Kõikide aspektidega. Olgu, ideaalis võiks olla kilosid vähem, aga see on kuidagi ebaoluline pisidetail. Ma olen kogu enda komplektiga rahu teinud. Vist esimest korda oma elus ma tunnen end iseendas mugavalt. Ma päriselt tunnen, et ma olen end korda saanud. Kogemused on küll täheldanud, et nüüd on mul käsil ebatavaliselt kõrge enesehinnangu periood, aga mul on siit nii mõndagi õppida.

Esiteks. Emotsioonid. Kuigi ma pelgan seda, et inimesed hindavad mind mu paraku läbimõtlematute blogipostituste järgi, siis annan ma selleks oma tegevuga igati vabad käed. Üldiselt on siin kõik avalikult laiali- eluolu, mu kõikvõimalikud protsessid, kasvõi tunded-mõtted-emotsoonid. Aga päriselt ma ei oska alati oma olemusega hakkama saada. Ma olen oma eluaastad läbi elanud tehnikaga, et kõik mis on mu sees, jääb mu sisse. Viimase pooleteise aastaga ei ole olukord muutunud, küll aga on mu elus tahtmata palju uut energeetikat mille ma olen endasse lasknud. Võinoh, mu elukombed on kaasa toonud kindlad tagajärjed. Ma olen end inimestega sidunud. Ja nüüd kuidagi on kõik palju.. Lihtsam?

Ma ei ole kunagi väga oma emotsioonidega toime tulnud. Pigem on need jäänud kuskile mu sisse puntrasse ja (tihti esilekutsutud) murdumised on kõik puhtaks pesnud. Ma ei tegele oma tunnetega, vaid puhastan kõik enda seest ära. Ma nutan palju multifilmide ajal ja ma kardan õudusfilme. See kohati teeb minust minu. Minu puhul on kindel ka see, et ma eelistan just endas teatud funktsioonid sulgeda just nende inimeste ees, kes peaksid neid külgi minus nägema. Tegelikult vastandlikult.

Alates sellest hetkest, kui ma sain täisealiseks, olen ma teadmata oma elu kergemaks teinud. Kui seni surusin oma külmatundest juba jäised käed võimalikult sügavale oma taskutes, siis nüüd ma olen elanud avasüli. Mu käed on soojad. Ja seda ka päriselt. Ja ka ülekantud poeetilises võtmes. Ja ülekantud poeetilises mõttes on mul öelda palju. Aga see ei toida. Ma ei taha niimoodi asju öelda.

Inimesed mu ümber on mind aidanud. Mu omaenda viisid kõikide tõrjumiseks on rumalad ja egoistlikud. Kartus kõikvõimaliku ees on rumal. Aga asjad on paranenud. Kõik saab korda. 
Ma olen Clams Casino- I'm Gold. 

Päriselt olen ka. Elu on ilus. Päriselt. Mina olen ilus. Päriselt.

Kõik ongi päriselt.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar