Kuidas olla blogija.

Seoses EBAga on blogijate seas lahti läinud suur möll- on neid, kes tegelevad enesereklaamiga ning ka neid, kes tagaselja susivad ja boikoteerivad. Igaühele oma, nagu öeldakse. 
Isiklikult panin ma see aasta end kolmandat korda kirja, niiet tunnen end kui üks õige vana kala ja ametialane ekspert, et nüüd nõuandeid jagada, et milline see üks õige blogija on. 

Blogipostitused koosnevat mitmetest elementidest; ideedest, reaalsest sisust ja piltidest. Enda isiklikku arengut vaadates, on väga palju paranenud mu piltide kvaliteet, niiet nendele siinpuhul ongi alustuseks hea keskenduda.

Kiirkursus: milline on üks õige blogija.







Üks õige blogija leiab kord oma tee hotelli või spasse, et seal voodis väga loomulikud pildikesed saada. Plusspunktid tulevad siis, kui jala otsa lükata karvased/sulgedega plätud, millega juhuslikult ka linnatänaval  liigutakse. Eriline rõhk tuleb siiski panna kõigele sellele, mis veel voodis on. Peegelkaamerad, telefonid ja sülearvutid- viimase kahe puhul on eelistatud Apple'i toodang. Kui viimased puuduvad, siis kõiksugu tehnika sobib samuti hästi.
 Hommikumantel ja pearätik viitavad sellele, et just-just on tuldud pesust või mõnelt SPA-protseduurilt, ent üks endast lugupidav "sotsiaalmeedia mõjutaja" on ka taolistel hetkedel full-glam meigiga.






Kui häbiväärsel juhtumil on ruumis laud või mõni muu otstarbeline mööbliese, kus tehnikat hoida, siis tegelikut saab voodisse ka kõike muud võtta. Näiteks mina tõin vannitoast kõik oma Dove'i tootesarja tooted, ent miks mitte tsillida lõbusalt Veskimati kuivainete või Salvesti kiirsuppidega- valikuid on lõputult.
Väga oluline roll on ka kehapositsioonil- kuna voodi on kõike muud kui puhkekoht, siis tuleb endast anda kõik, et varbad saavad sirutatud ja kasvõi jalalihastega flexitud.








Kui kord on sinust blogija saanud, siis kindlasti astu piiridest välja. Kuna blogimaastikul on väga palju neid, kes on näiteks andnud oma kokaraamatud välja, siis heaks tavaks on vähemalt mõne retsepti avaldamine. Plusspunktid korduvate ülivõrdes omadussõnade eest, nagu: "imehea", "imelihtne", "imekiire". Piltide puhul on oluline lõputud naeratamised ja poseerimised.  Kui jalas vahva suss ja ise vaatad täiesti kolmandasse suunda, ei pruugi mitte keegi tähele panna, et hoiad vahukulpi banaanide peal. Kuna blogimine on raske ja ajakulukas, siis isiklikult ei jõudnud pliidile asetada ehteid ega muid aksessuaare, mis muidu pitidel võiksid esindatud olla.







 Väga oluline on näidata positiivset eeskuju- vett esitle kui oma armsamat ja salatileht peab kaasas käima sama palju, kui tavainimesel nutitelefon. Isegi kui see nii pole, siis taoline eeskuju on palju parem tegelikkusest. 







Igal blogijal on vastavalt enda sisule kindel lugejaskonna keskmine vanus. Kui peamisteks jälgijateks on lapsed või noorukid vanuseni 13-15, siis on ainuõige tegu promoda näiteks smuutikuure, mis kestavad mõned päevad. Unustada tuleb asjaolu, et kasvav organism vajab rohkem kui 1200 kcal ööpäevas ja eriti oluline on vedelsalati tarbimist esitleda kui elementaarset toimingut organismile, sest looduse poolt pole ühelgi inimesel ju siseorganeid (maks ja neerud) mille tööks ongi keha puhastamine toksiinidest. Kuna tihti on olemas sooduskoodid, siis läbimüügi suurendamiseks tulevad kasuks jälle naervad pildid. Kui juhtud pilte tegema viimasel kuuripäeval, siis pane fookus joogile ja sule silmad, et keegi ei näeks kuidas su organism karjub toitva toidu järgi**.


**

Kui toiduarmastus on reaalne armastus ja juhtud kuuri ajal oma kehale vajalikke toitaineid kätte saama, siis pole silmade sulemine tegelikult iseenesest kohustuslik.







Inimestele meelidvad rõõmsad inimesed. Seega võta igast asjast võimalus näidata seda kirjeldamatut õnne enda sees. Mina ja Tallinna kilud. Kirjeldamatu õnn- väga usutav ja siiras. 10/10. Üldse tasub väga palju asju omale näo ette tõsta ja naerda. Näiteks puuvilju. Kui endal hakkab ka veidike imelik, siis tasub meelde tuletada, et sa ei ole tavaline netikasutaja vaid blogija ning seda blogijad teevadki- hoiavad puuvilju veidrat näo ees ja naeravad. 







Aeg-ajalt seisab iga blogija silmitsi asjaoluga, et mitte millestki ei ole kirjutada. Et blogipostituse ilmumine on kui linnuke kastis, siis isiklikult soovitan motiveerivaid postitusi. Tunni ajaga peaks küll välja imema teksti, kus jugustad kõiki ennast armastama ja hetkesse keskenduma. Lähedaste hindamine on ka hea teema ning sellise postitusega võidad kindlasti aega, et leida internetist mõni postitus, millest enda versioon tekitada. Võinoh- miskit ikka.







Kui sul on meeletult ilusad selfied ja kuidagi neid postitustes kasutada ei oska, siis tee lihtsalt postitus sellest, kui oluline on end armastada. Kindlasti pane tähele, et räägiksid klassikalist "kõik inimesed on ilusad sellistena nagu nad on" või "kõik inimesed on omamoodi erilised" juttu oma kõige parimate piltide juures, eriti kui oled geneetilise jackpoti võitnud. Kui sa räägid iseenda armastamisest ja julged end näidata täiesti naturaalsena, siis plusspunktid jäävad paraku saamata. Nii need asjad lihtsalt ei käi.






Kui sa pole tegelikult nii edukas kui sa tahaksid olla, siis lihtsalt teeskle seda edu. Mõtlikud pildid ja peened nimed. Koostöödest saagu projektid ja kõike muud nimeta võõrkeelselt.  Alati võid mainida seda, et aega on niiiii vähe, tihti on see täiuslik viis postituse alustamiseks. Alati võib endast rääkida kolmandas isiksuses. Mida-iganes! Internet kannatab kõike.




______

Kuigi ma ise võin end tunda kui vana kala, siis ometi pole mu nina piisavalt suur, et EBAl osalemisest keelduda, siis minu poolt saab hääle anda eluliste blogijate kategoorias (Link- https://eba.marimell.eu/eba2018_h/ )  

Kuna ma olen suhteliselt lamp luud ja mitte üldse see asjatundja, kellena end postituse alguses esitlesin- siis üks "päris blogija" masti pilt siia lõppu ka- üks samm (pildike) auväärse tiitli omastamisele lähemal.


































Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar