Hantlid ja ärevushood

See oli umbes pool aastat tagasi, kui ma otsustasin enda füüsise eest rohkem hoolt kanda. Rahulolematus enda pihta oli liialt suureks kasvanud ja viha koos põlastusega oli liialt suur, et mu alateadvuses said tehtud mõned elumuudatused. Nimelt sai välja valitud suve lõpus jõusaal, kuhu ma oma ärevushoogu trotsidezs kohale läksin, sest konkreetses selles saalis olid ees seal tuttavad ootamas, kes olid nõus nii jõu kui nõuga mulle toeks olema. Esialgu otsustasin oma hirmu ja paanika alla neelata, elades mõttega, et küllap  kuu aja pärast olen ma kui vana kala ning ei karda enam saalis midagi/kedagi. Sellest kõigest on möödas pool aastat ning kui ma paar päeva tagasi oma klassiõde riietusruumis kohtasin, oskasin ta mure peale, et ta ei oska midagi teha ja alles esimesi kordi siin, kosta vaid seda, et ta ei muretseks, sest kokku olen ma käinud jõusaalis pool aastat ja ma ikka saan aegajalt ärevushooge... Ma vist ei ole eriti hea lohutaja..

Kuidas ma kaotasin kolme päevaga 15 kg

Peale selle, et ma olen haige clickbaiter, olen ma seni olnud oma elus kohutavalt laisk inimene. Teisiti võiks ka öelda, et ma olen väga äärmuslik- ma kas teen poolteisttundi omale meiki, pidades silmas, et see sobituks outfitiga, või ärkan 10 minutit enne bussi väljumist, seljas seesama pusa millega, ma olen 2 nädalat elanud. 90% ajast olen ma teine variant. 
Ma olen enamik oma kooliajast kohutavalt laisk ja mugav, sest.. Lihtsalt olen? Selle järgi kuidas ma riides käiks võiks arvata, et mul ongi umbestäpselt 6 riietuseset. 


2018: ootused

Kõikidest asjadest maailmas, mida kell veerand kaks öösel teha, tundub mulle kõige otstarbekam eesmärgistada ära 2018 aasta. Et noh, et oleks endalgi kasvõi korraks vähe selgem pilt ja et aasta lõpus saaks ikka tõdeda, et ehhee, olen endiselt sama äbarik nagu ülejäänud elu seni olnud olen. Unistada tahaks suurelt, seega tahan keskenduda vähe olulisematele asjadele, kui näiteks Eesti muusikaajaloo teooria, vektorid ruumis või eesti keele kursusehinne, mis on siiski asjad mis vajavad kordaajamist. Aga need on ausalt ebaolulised, ajutised asjad. 

Fake it til' you make it.

Kui miski mind siiralt öökima ajab, siis selleks on imal positiivsus. Selline ninnunännu teema, kus leierdatakse kui ilus on elu, et vigade tegemine on loomulik ja kõik negatiivne on tegelikult niiiiiiiiiiiii ilus. Andkem andeks, aga Helen Kelleri stiilis laused :"vaata päikse poole, sest siis jäävad varjud selja taha" on natukene arulagedad. Sest kui näiteks päikse poole vaadata, võid tõenäoliselt kahjustada oma silmanägemist, aga no mida mina ka tean- ära ole kurb, et see sai läbi, vaid naerata, et see juhtus..