Kas taas aeg 'sport' sildiks?


Ma vaatasin tänavu häbiväärselt vähe MM'i. Ja veel häbiväärsemalt olen ma end ise liigutanud. Kusjuures, kui ma olin talveks end elanud keerulisse eluolusse ja siiralt siis lubasin endale, et hakkan suvel marudalt trenni tegema, sest figuur oli lõtv ja pehme, siis noh. Siin ma nüüd olen- vähem kui kahe nädala pärast algab kool, ehk võtab selle trennitee ka ette- parem hilja kui mitte kunagi.  Ma ei ole enam küll lõtv ja pehme, vaid pigem voltis ja rasvane, ent mis seal ikka- ikke juhtub. 
Naerdes meenutasin päevi tagasi, kuidas ma tihti end ulgumast leidsin, kui kaalule astudes vaatas mulle vastu suurem number kui 52. Tänasel päeval olen ma 64kg, ning kuigi seda öeldes ja sellele  mõeldes on nutt kurgus ja silmad nutust märjad, siis mind motiveerib uus lubadus endale, et lõpetamise ajal olen 10 000 grammi kergem. Ja seda päris ausalt ja austusega, sest ma armastan end liialt, et end piinata näljutamiste ja 'dieediteedega'. Ma olen rohkemat. 

Olen siin füüsiliselt ja vaimselt hoogu kogunud ja olengi hetkes punktis, kus vaimusilmis pakin homset trennikotti kokku. Jah- ma olen end lõpuks kokku võtnud. Kompleksid ja hirmud on küll trennikotis kaasas, aga küll ka need omal ajal maha jäävad- igal asjal oma aeg. Aga ma olen päriselt sinna minemas ja mul päriselt kõik planeeritud ja ma päriselt tahangi seda. Ma olen see inimene, kes teeb alati asju tunde järgi, mitte seetõttu, et on vaja ja peab. Ja kuigi juba 3 kõhuvolti tagasi tundsin ja teadsin, et oleks viimane aeg miskit teha, siis tunne tuli nüüd ja praegu. Täpsemini siis, kui koju kõndides kintsud hõõrdumisest hellaks lõid- nii ikka ei saa.

Ma olen taaskord asjaajaja, nagu olin eelmine suvi- eelmine kord jäi rasketel põhjustel asi katki, aga nüüd jätkub ja algab kõik taas samamoodi. Ma ei kavatse toidulisanditest elada, jõhkraid kavu ja eluviise järgida ja arvutada kokku kõikvõimalikke kilokaloreid- ma teen kõike tunde järgi ja parema mina nimel. Õnneks mul see kõhuke mõistuse arvelt ei kasvanud ja endiselt suudan selge peaga mõelda ja mõista, et iga trendikas trennimoodus või langetusviis kõige okeim pole.
Ühesõnaga. Ma olen trenni minemas. Ja ma olen õnnelik.

Premeerisin end jäätise ja koogiga

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar