Kas ma olen nüüd FitAliisu?


Viimase nädala jooksul olen täheldanud enda elukvaliteedis teatavaid muutuseid. Alates sellest, et ma olen hakanud oma toitumisest rohkem hoolima, lõpetades sellega, et ma reaalselt igapäevaselt end trennisaalist leian. Kõige suurem muutus on siiski enesetunne- kõik see tervislik eluviis/ selle poole liikumine tõesti tekitabki hea enesetunde. Ning juba väheste päevadega on minust saanud see 'kergelt' tüütu semu, kes suudab iga jutu viia üle trennile, toitumisele või paranenud enesetundele. Samas noh, vististi parem variant kui lõputu ving oma lisakilode ja halva enesetunde pärast.
See mis mulle peeglist umbkaudu pool aastat vastu vaatas oli kole ja masendav, mis pani mind aina haarama lohutuse järele, mis oli enamasti miski, mis oli kõrge kalorisisalduse või suhkrusisaldusega. Lõputu ring. Samas ma ei suutnud lihtsalt seepärast varem end trenniriideid otsima panna, sest ma ei suuda kunagi teha midagi vastu tahtmist. Tegemise pärast. Ja ma lihtsalt ootasingi seda tunnetust tuimalt pool aastat- ent see tasus ära. Kuigi mu eesmärk on taas suuta end peeglist vaadata, tahan ma selle muuta oma elustiiliks, mitte 'kiireks' dieedinipiks. Ma arvan, et mul ei ole mõtet jälle 2-3 kuud pingutada ja siis kõik jälle käest lasta. Kõik see, mis mul hetkel on, teeb mind õnnelikuks (väljaarvatud lisakilod) ja tekitab sellise tervikliku tunde. Ma tõesti tahan seda teha.
        Eelnevate aastaste jooksul ma olen tegelenud väga paljude spordialadega, mis on lõppenud just seetõttu, et mulle need ei sobi ja see killuke enesearmastust enese pihta ei lase mul endal end niimoodi piinata. Hiljutiseim näide- jooksmine. On juhtumeid, kus ma olen seda nautinud. Enam ei. Iga 5kilomeetrine distants oli piinamine ja kohutav enesesund ja ainsad mõtted peale jooksu olid need kergendavad tunded, et asi on tänaseks läbi ja homme seda rõvedust tegema ei pea. See ei toida, ega vii edasi. See, millega ma taas tegelen on mulle sobivam ja miski, mis mul pikas perspektiivis südant pahaks ei aja. Näiteks mulle ei sobi kordinatsioonil põhinevad asjad, mille hulka kuuluvad kõikvõimalikud tantsud või võrk,-ja korvpall.                                                                                               Tänasel päeval olengi olukorras, kus päeva tipphetkeks on trenniminek ning peale seda uue trenni ootamine. Kuigi trennis ma end ei pildista ja mu trennikäikudest teadsid seni loetud hulk inimesi, siis kindel on see, et antud eluviisitäiendus jääbki vaid eluviisitäienduseks- see tähendab, et trenn ei saa mu ainsaks väljendiks ja ei hakka olema ma elu tippsündmus. Kuna personaaltreeneriks ega fitnessmodelliks ma ei pürgi, siis olenemata sõprade tögamisest ei ole ma kindlasti ei praegu ega tulevikus FitAliisu. Endiselt Alice, lihtsalt tervislikum ja täielikum versioon, ent ammugi mitte täiuslik, sest olenemata enesetundest, soovist ja tahtest on asju millest ma loobuda ei suuda, kui need mu nina all on. Helgema poole pealt: vähemalt ma ei osta neid enam ise koju.              . 
                       

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar