Mis närib su südametunnistust?

Üks asi viib teiseni. Ning lõppsaadused annavad kokku uue pildi. Sellest see praegune blogipostitus on sündinud ka. Mõistmisest ja mõistmatusest. Ühesõnaga. Jah.

Kell on minuteid kümme läbi. Võtan koolikapist vajalikud asjad ja lükkan hooga kooliukse lahti. Keegi jõuab sellest veel sisse lipsata. Kell on minuteid kümme läbi ja ma olen sõnaotseses mõttes done selle päevaga. Ma rohkem ei taha. Ei suuda ka. Tõstan pilgu telefoniekraanilt- maaliinibuss sõidab. No lahe. Sellele ma tahtsin tegelikult jõuda. Okei. Tagasi ei viitsi kooli minna, sest mul pole õrna aimugi kus on magnetkaart millega saab kooli sisse ning poodi ka eriti ei viitsi. Õues peaks kraadid suht nullis olema, jõuan pool tundi istuda küll. Võinoh, jõuan pool tundi olla küll nii, et telefonil aku ei sure ja käed ära ei külmetu.

Umbes midagi sellist ma mõtlesin kui otsustasin kolmapäeval oma kolm asja kokku tõmmata ja kodu poole asuda. Omamoodi õigustusena olin ma umbes 4 tundi jõudnud sel päeval matemaatikaga tegeleda, ning minu jaoks oli asi tasakaalus. Või ma üritasin endale sisendada, et asi on tasakaalus. Lühidalt öeldes ma olin täiesti endast väljas ja ma pidasin vajalikuks enda vajadused kõrgemale seada ja koju minna. Niikuinii olin pingeid täis ja koolitundides punnitamine midagi kasulikku poleks endaga kaasa toonud. Midagi ma olen keskkoolis ikkagi õppinud- endast hoolima.

Scrollin tavapäraselt sotsiaalmeediat ja tunnetan midagi rasket oma jalgadel. Klemm läheb kõrvuni kui enda süles koera pead näen. Telefoniekraan lukustub ja kogu tähelepanu läheb koerale. Hundi ja laika segu, nagu ma kuulsin mehelt, kes jalutusrihma teisel pool oli. Kuulsin veel nii mõndagi. Näiteks, et Nots ei haugu, vaid ulub ning loomad annavad armastust mida inimestel vajaka jääb. Lisaks veel indiaaniusust ja üldse- maagiast, maailmas rändamisest ja kõigest sellest, mida minul keskkooliõpilasena on raske mõista. Ma ei ole rastapatsidega vaba hing. Kuigi tahaks.

Mõned päevad hiljem ma taaskord koolist end ei leidnud, sest tervitused tervisele ja vajadusest ühe produktiivsema päeva järgi. Ma ei ole kunagi olnud puudujatüüpi ning nädalane puudumistejant on ka rohkem tõeline erand, aga sellised puudumised toovad ausalt kasu. Samas tundsin ju ise seda, kuidas südametunnistus vaevas ja koristasin liigkorralikult tuba ja tegin rohkem asju, kui tavaliselt kahe-kolme päevaga. Ikka ei anna rahu. 7 puudutud tundi.

Ma pühendun täielikult õppimisele ja mõistan end, miks mul oli endal näriv tunne täna sees. Aga on ka teistsuguseid, nn. musti südametunnistusi. Ja nende puhul mõista ma ei suuda, mis keiss on.

"Jõulud on imede aeg", "Jõuluajal tuleb inimestes headus välja" ja  kõik see jant. Kõik see jõuluaegne heategevusteema. Don't get me wrong- ma olen siiralt õnnelik, et selline heategevus jõulude ajal toimub, aga ma ei mõista, miks ei võiks asi olla aastaringne.
Miks otustatakse näiteks klassis vaid jõuludel, et võiks rahad kokku koguda, koerte varjupaika need viia ja isegi mõned tunnid loomadega veeta. Pärast hea tundega koju minna- kindlasti tegin looma päeva rõõmsaks. Aga ükski loom ei ela vaid jõuludel. Vaid aastaringselt. Ning kui varjupaiga loom saab tähelepanu ekstra vaid jõuluajal, ehk ühel kuul kaheteistkümnest, siis mida mõtleb taas loom, kui teda enam ei külastata ja ta end reaalselt üksi tunneb? Ah?

Miks inimesed tahavad vaid jõuluajal head teha? On valmis vesistama kaasmaalaste kurbade elude üle ja annetama kõikvõimalikke asju, mida abivajaja vajab. Miks just jõuluajal? Miks sa just jõuluajal saadad selle viieeurose sõnumi sinna lastehaiglasse? Usu või ära usu, lapsed on seal aastaringselt.
Või miks sulle  tulevad supiköögid ja toidupangad jõuluajal? Nälg eksisteerib aastaringselt.

Ma lihtsalt mõtlen, mis on inimestes valesti, et jõuluajal on seletamatu vajadus teha midagi ekstra head. Kust see vajadus tuleneb? Kuhu jääb aastaringselt see vajadus, kui meie ümber on samamoodi hingi, kes vajavad abi, tähelepanu, hoolt ja armastust.

Minus oli täna vajadus olla ekstra hea, sest tean mida tegin valesti. Nüüd palun mõtle, miks sa tahad just jõuluajal olla ekstra hea- mida sa oled siis teinud nii valesti?


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar