Lobajutt: advent ja jõulukinkidest

Detsember! Lõpuks detsember! 
Ma olen täielikult jõuluinimene ja ma ei suuda uskuda, et lõpuks on mu lemmikaastaosa käes. Kohati ma säran nagu täheke kuuse otsas, kohati on pisike nukrus mu sees, sest varsti on see kõik küllap läbi. Ent samas- ma olen terve aasta, liialdamata, jõuludest rääkinud.


Ühesõnaga on jõulud tulemas ja ma olen reaalselt selle üle niiivõrd õnnelik. Ootan juba millal tuleb kuusk tuppa, lumi maha ja jõulufilme on telekava täis. Ma olen täielikult kodune inimene sel perioodil ja ma ei soovi väga majast väljuda, kui mul on mu kodu ja pere ja koer ja piparkoogitainas ja kamin ja jõulutuled ja kõik on nii hästi ja korras. 


Ma ei ole materiaalne inimene ja ei armasta jõule kindlasti mitte seepärast, et kahekümneneljanda õhtul endale kingitusi kokku krabada. Jah, tunnistan- kingitused on maasu teema ja kui varem oli mul neid ebamugav saada, siis nüüd vastandina tunnen täielikult, et kingitused on okei teema. Samas aga vaatab blogimaastikku kus on suur nutt ja hala jõulukingituste ümber. Another küsimärk sest tundub olevat pseudoprobleemina. 
Okei, kui sul on värske suhte algus sütel siis siinjuhul tõstan käed üles- kingitust on raske teha. Aga see ei kehti nüüd küll sõprade vōi pere puhul, minu arvates.

Blogimaastikul on kusjuures omavaheline loosipakkide teema ning ma olen nii elevil, sest sattus seni tundmatu blogija, kellele tundub jõulupakk tegemine nii põnev väljakutse. Antud on meil miinumsumma 10€ ning üritan tõesti sellesse ligikaudu ka jääda, sest detsembris on palju väljaminekuid, siinkohal on veidi  mul kahju, et ma kooli kõrvalt veel vanuse tõttu tööl ei käi, samas olen õnnelik et enda hädavajalikud ostud majandan ise ära.  Võinoh, olude sunnil soetan vaid hädavajalikke oste, sest tõsiselt pean õppima piiri tõmbama selle vahel, mida ma tahan ja mida ma vajan. 


Asju mida ma tahan on palju- näiteks olen pikemalt  kaalunud ühe tõsisema kalkulaatori soetamist, mis küll maksab pea 200 eurot, ent teeks mu keemia-füüsika-matemaatika elu palju kergemaks ja viied oleksid garanteeritud. Samas on mulle matemaatika meeldima hakanud ja hea on tunda, et ma enda peakesega suudan tugevad neljad või hädised viied välja pigistada. Õpin siiski ju enda teadmiste, mitte hinnete jaoks ning eksamitele ma vast ka seda supersemu kaasa võtta ei saaks..


Või samas vesistan sõna otseses mõttes Liina Steini loomingu üle, sest kuigi Koidula Jõuluballiks on mul mitu potensiaalset kleiti olemas, sooviks siiski enda garderoobi uue armsa kleidi lisada. Samas mõistan ju ise, et see pole ratsionaalne, eriti kuna mul on tegelikult ülimalt ilus ballikleit olemas, aga jällegi- tean et ei vaja, aga siiski tahan. Reedel on mul Tallinnasse minek ning loodan et ehk satun mõne kleidi peale, eriti õnnelik oleksin asjaolu üle, et üle paarisajaeuro hind ei küündiks. Jõuluimed, eksole :D :D :D 


Kui juba vaikselt rääkisin paarist asjast, mida endale soetada tahaks, siis jõulukinkide puhul on minupuhul vastupidi: mõte on olulisem. Whoever knows me, siis meik läheb peale küll, AGA mul on reaalselt kõik saadaolev olemas, mida ihkan ning uus meigiost tuleb veebruaris, kui klassiga Rootsi läheme ning klassiõega juba praegu räägime, mida Sephorast otsima läheme. Elevus on selle nimi! 


Ma olen nii harjunud iga talv saama küsimusi, mida jõuludeks soovin. Varem küll kõlas see küsimus küll nagu "mis sa jõuluvana käest tahaksid" ent kui varem võisin loetleda ette Barbie nukke ja raamatuid, siis nüüd oskan vaid õlgu kehitada ja naeratada. Soojad sokid ja gurmeeteed. Ausalt. Ma ei ole see inimene kes oskaks koheselt loetleda asju ja ma pole ka see inimene, kes tahaks neid loetletud asju saada. Kipun olema pigem isesaavutaja ja jōulukuusk ei ole selleks toas, et sinna alla kuhjata kõik meelepärane.


Ma ei taha midagi halvasti öelda, aga kohati tunnengi, et jõulud on liiga kommertspühadeks muutunud. Selliseks pealesurutuks, milles pole enam siirust ega soojust. Lõputud lastemänguasjade reklaamid ja juba novembrikuune hala, et ei ole ideid, mida kinkida. See kõik on nii küsimärgiline teema, tahaks lihtsalt tõsta valge lipu kõrgele, et yo, aitab, jõulud on miskit muud. Aga okei. 


Detsember on käes. Jõulud on kohevarsti käes. Jõuluballid veel rohkem kohevarsti käes. Vaheaeg läheneb. Kõik on hästi.


(Hädavaevu püsin selle koolitempo sees elus, nüüd on mul PÄRISELT valge lipp lehvimas, aga- kõik saab korda. Jõuluaeg!)






2 kommentaari:

  1. Võid Tallinnas hüpata sisse sellisesse poodi nagu hippster Maakri tänaval. Seal väga kaunid kleidid ja vägagi normaalsed hinnad. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaaa, see oli mu variantides küll, kuna oma põhikooli lõpukleidi soetasin sealt, ent samas ballikleitide puhul ei leidnud ma endale kahjuks sobivat, ent suur aitäh :)

      Kustuta