teretulemast tagasi, motivatsioon

Oehh, üks väsitavamaid nädalaid on minu jaoks hetkese seisuga läbi ja ma saan rahulikumalt sättida end pessa ja kirjutada kõigest, mis hingel ja meelel.

Whoever mu snappe saanud on, võib kindlasti öelda, et ma olen olnud viimasel ajal endaga vaimselt ja füüsiliselt nii maas, sest kõik on tundunud kuidagi vale. Kassimisperiood. Ränk kassimisperiood, kusjuures. Ühesõnaga kõik see on mõjutanud mu tujusid ja võimeid ja pidasin vajalikuks midagi reaalselt ette võtta, sest november on olnud lihtsalt katastroofiline kuu minu jaoks. 


Näiteks kui ma vahepeal juba olin enda füüsilise vormiga täielikult rahul ja vormisin vaid oma võimeid aina paremaks, siis mind tabas laastav haigus, mille puhul igasugune füüsiline (ja kohati ka vaimne) tegevus oli konkreetselt välistatud. Ehk ma sõin. Palju. Ja vedelesin. Veel rohkem. Ja kasvatasin rasvavolstrit. Kohe väga palju.
   Minu kehatüüp on selline, et enamus ülekaalust läheb jalgadesse ja veidi kõhule, siis mul oli mannetu vaadata oma kohati säilinud lihaseid seljal ja kätel ja siis seda üleliigset pehmust alakehal. Ning mul sai siiber. Ükshetk oli see olukord, kus ma otsustasin loobuda 100% magusast ja olen alustanud taas treeningutega. Ekstreemseid tulemusi küll pole, ent on küll tõusnud enesetunne. Win!

Kui muidu on välja paistnud vaid see, et ma olen füüsise käest lasknud, siis paraku on ka vaimne võimekus käest läinud. Probleemid koolis hakkama saamisega ning aina kuhjuvad kohustused. Ent tasa sõuad- kaugele jõuad. Mul on vaja täielikult korda saada vaid üks aine ning ära teha üks kirjand ja üks mahukam töö ja ma olen taas back on track. Teised tööd on parandatud ning mu viimaste projektide aruanded said vastavatesse kohtadesse ära saadetud. Kõik on olkstolks.

Ma olen taas tundnud endaga rohkem rahulolu, sest lõpuks ma olen enda olukorra paremaks teinud, samas aga näen rohkem, kui vähe leidub teistel motivatsiooni, mõistan kuidas tegelikult on raske endas leida jõudu.
Võib-olla näen ma asju teisiti, sest kohati ma keskendun väga palju emotsioonidele. Pean end väga ratsionaalseks inimeseks, aga inimeste tunded ja enesetunne on minu jaoks priroriteet. Mitte küll esmapriroriteet, AGA, priroriteet.

Kui ma olen midagi aastatega õppinud enda kohta, siis oskust end kõrvalt vaadata. Algselt tulenes vajadus sellest, et tahtsin näha end kõrvalt et kuhjuvad (isiksuse)vead ära tasandada, nüüd on see rohkem eneseanalüüsi eesmärgil. Enda nägemine kõrvalpersoonina on rohkem mind ennast analüüsima pannud ja suurem on endavaheline sinasõprus.
Kui mul millegagi on enda puhul kõige rohkem probleeme, siis hakkama saamisega. Ma ei taha nüüd väga dramaatiliselt kõlada, aga kirjeldamatutlt tunnen iga uue päevaga rohkem hinge, vaimu ja keha ühtsust.

Mitmetel blogipostitustel olen maininud oma kassimist, väsimust ja motivatsioonitust, ent samas ma jälgin end kõrvalt ja mõistan üha rohkem, mis mind käima lükkab ja jõudu annab.
So. Le'go!

Kuhu ja milleks ja kellele? Tegu on kõige kiirema ja kõige lihtsama enesemotiveeringu vormiga. Mõni hetk on selline hetk, kus sa istud ja mõtled, milleks seda kõike vaja on. Kõike on liiga palju, ning kergem ja lihtsam ja toredam oleks lihtsalt alla anda. Ent pikas perspektiivis mõtlemine toob kasu. Vahel tuleb enesele taas meelde tuletada suuremat pilti, meelde tuletada, et on asju mille poole püüelda.  Vahel aitab kõige hea visualiseerimine.
   Enda puhul tean, et kui mul koolis kõik kokku viskab, mõtlen et ma õpin ja pingutan selleks, et saada edasi õppima ülikooli erialale mis mind tugevalt paelub ja mille baasil näen enda tulevikku.
Igal inimesel toimivad erinevad asjad. Find it, live for it.

Tahan!Tahan!Tahan! Lühieesmärgid. Omast kogemusest tean, et väljakirjutamine on selline enesesisendus, et eesmärgile jõuan palju lähemale. Eriti, kui eesmärk on silme ette kirjutatud. Pidevalt on ette kirjutatud, mis ainetes mida vaja, mida kus üleüldiselt vaja teha. Selline psühholoogiline rahulolu näha lõpuks oma saavutusi. See keiss toimib.
Lisaks: eesmärkide väljakirjutamine suurendab täitumise tõenäosust. Been there, done that!

Võimu tagasivõit. Puhtalt enese näitel rääkides, on motivatsioonil kombeks kaduda millegi arvelt. Ent elumuutused toovad ellu uut energiat. Minu puhul toimivad alati värskendavalt teatud asjad, mille tegevus on inspireeriv ja mis tegelikult mõjutab mu elu tugevalt. Nähes oma elus uusi positiivseid laineid, leian jõudu ka kõigeks muuks.

1) Byebye suhkur. Kuigi, praegu olen loobunud suhkrust (välja võtnud 100% elust) teatud perioodiks, et kaalu kaotada, siis liigsuhkrutarbimine tekitab väsimust, mis on katkematu ring ja kurnav. 21 päeva suhkruta on väljakutsuv, uus, ent meeletult värskendav

2) Trenn  Vaimne ja füüsiline pingutus peab olema tasakaalus, mida on reaalselt keeruline praktikas kujutada. Rääkides inimesena, kes trennis kui sellises otseselt ei käi. Enda jaoks olen avastanud taas need "15-minutit-hommikul-jooksu-tühja-kõhuga" hommikujooksud, mis mulle endale põnevad ja väljakutsuvad, andes igasse hommikusse jõudu ja motivatsiooni, tahet ja energiat. Kui end tunda füüsiliselt hästi ja kui ootad reaalselt taolisi asju päevast, muutub elu teistsugusemaks. Elamisväärsemaks.

3) Sotsiaalmeedia. Tihti, nii umbes kord mõndade kuude tagant on mul kombeks kustutada sotsiaalmeedia appid telefonist, sest leian et kulutan nendesse liiga palju aega ja energiat. Ühtäkki on mul päevas nii palju vaba aega, mida kasutan produktiivsemalt, mistõttu jõuan taas rohkem ja teen veelgi rohkem.


Negatiivsusele ei. Minul on üks tugevamaid kogemusi sellega, kuidas negatiivsus mõjub negatiivselt. Miinusmärk sulu ees muudab märki sulu sees- reegel, mis ülekantud tähenduses kehtib ka päriselus. Mida ma olen alati soovitanud, on negatiivsete tõrvatilkade eemaldamine elust. Üsna pea tunned endas vähem pingeid, sest sulle ei ole keegi midagi peale surumas ning tase taaskord, tõuseb. Üleüldiselt ei peaks keegi kartma kunagi eemaldada negatiivseid inimesi oma elust. Kiputakse küll neid ellu tagasi võtma, aga sisse jääb alati see tunnetus, kui vaba sa olid. Õigel hetkel suudad uuesti üleliigse elust välja lükata. Igal asjal on oma hetk ja aeg.

Kordategemine Kui su elu on füüsilises mõttes väliselt segasummasuvila, on su enda elugi, kohati, segasummasuvila. Proovi asjad väliselt korda teha. Suurpuhastus- too mingigi kord oma ellu (tuppa). See küll probleem ei lahenda, ent tulenev heaolutunne. That's goood. Tasub proovimist, igastahes!

Hetk ja aeg. Kool on oluline. Hinded on olulised. Tulevik on oluline. Tõsi, tõsi, tõsi! Ent ei tasu lasta end vahepeal lõdvaks. Mine ja pidutse. Või õppimise asemel vaata ära hooaeg lemmikasarjast. Tekib küll mahajäämine või puudujääk, ent kui asjasse rahulikult suhtud saad tasapikku, märkamatult asja likvideeritud. Ma lihtsalt usun, et keegi ei jää tulevikus meenutama seda, kuidas õpiti terve õhtu hinde jaoks, Meenutusi väärivad mälestused ja hetked. Ent. Inimesed on küll erinevad, aga usun, et iga inimene tahaks mingi hetk mäletada rohkem, kui korduvaid pidusid reedeti ja laupäeviti. Leia elust rohkemat.

Koge. Vaata dokumentaale või reisi. Suhtle paljude inimestega ja tunne elust huvi. Näe rohkemat, kui sellest mida näitavad appid sotsiaalmeedias. Näe ja koge maailma, sest tunned suuremat tänu enda elu üle. Tunned, et oskad rohkem hinnata kõike seda, mis on su elus. Mida rohkem sa hinnata oskad, seda rohkem tead asjade väärtust ja seda ratsionaalsemalt toimida oskad.


Fun fact- ma olen see inimene, kes tunneb alati teisi aidates end hästi. Uus energia on minu sees, sest tunnetan end üldimisi hea inimesena. (eks see ole varieeruv, niikuinii) Mida ma tahan öelda, on see, et kõik elus on mööduv ning asjadedele ega inimestele ei tohiks anda kontrolli enda elu üle. Enesedistsipliin on omadus, mida tasub endas arendada, ent eelkõige on elus vaja armastust ja õnne. Elus on vaja hetki, mille nimel elada ja mida meenutada. Püsivõnnelikkus on üks kadestamisväärseid asju, ent miks mitte seda eesmärgiks seada

Teie küsisite ja mina vastan!

Ma ükspäev jäin mõtlema sellele, kui palju minu blogilugeja mind tunneb või mis kujutluspilt tal minust on. Ametlikke jälgijaid on mu blogil 6, lugejaid kokku on rohkem, ma väga täpselt arvu ei teagi, lugejasarv sõltub blogipostitusest. Ma ei tea kes mind täpsemalt mingitel põhjustel loeb, aga lugejaid on ja selle üle on mul ainuti hea meel. 

Algküsimuse juurde pöördudes hakkas mind tõsiselt huvitama küsimus, et millisena lugeja mind ette kujutab. Pildid piltideks, aga iseloomult? Ma arvan et tubli 95% lugejatest on mulle võõrad (ning vastupidi) sest valdav osa mu tuttavatest veel ei teagi et ma blogin.. Pole veel vast nn. kapist välja tulnud. 
        Eeeeeeniveiiiiiiis, kogu selle jutu raames tahan öelda, et tahtsin anda enda blogilugejatele võimaluse mind tundma õppida ja andsin kõigile võimaluse anonüümselt küsimusi esitada, avades taas ask.fm konto, kuhu ootasin küsimusi (ning jätan selle vast veel avatuks, juhuks kui kellelgi peaks olema huvi küsida kontole minemiseks vajuta sellele lillale tekstile. küllap ajapikku hakkan neile veel vastama). Ühesõnaga, küsimused on paksus kirjas ja ümber kopeeritud muutmata kujul

Kes on sind sellel aastal üllatanud? Oled leidnud uusi sõpru/tuttavaid? Kes nad on? Klassikaaslased, trennikaaslased? Well, elu on üllatusi täis ja mul on hea meel ikka inimestes üllatuda. Aastal 2016 olen kindlasti leidnud uusi sõpru/tuttavaid, hea tõdeda et südamelähedasemaid sõpru olen leidnud. Kuigi trennis ma ei käi enam otseselt, siis mõne endise trennikaaslasega olen küll tihedamalt suhtlema hakanud ning loomulikult ka klassikaaslastega olen saanud lähedasemaks. 

edit: üllatanud olen ma ennast. palju. kõigega. Ja ma olen selle üle uhke.

Kui sul nii palju meigipostitusu kas sa ei motle et voiksid juba meigiblogijaks end teha? No oki, eks ma siis tee end meigiblogijaks :DD. Tegelikult on nii, et ma tahan kirjutada sellest mis mulle meeldib ning kuna mulle meik ikka väga meeldib, on tulnud meigist ka võrdlemisi palju postitusi. Ometi olen ka kirjutanud spordipostitusi, ent ei ole seetõttu spordiblogija :D. Kahju on see et vahepeal olen nii rajast maas olnud, et palju-palju postitusi on jäänud kirjutamata, ent küll ka need kirjutatud saavad, mis näitavad et ma vaid meigiblogija olla ei saa :)


Su postitused on lagihead, oled küll noor ja värske blogialal aga miks su blogikujundus nii kohutav on? See tõmbab ehk su populaarsustki alla?  Ei keskendu blogi kujundusele, vaid sisule. Lisaks ma ju ei kirjuta ka populaarsuse jaoks. Populaarsus kaasneb ju siis, kui teen oma ala hästi, kujundus ei ole siin nii oluline faktor. Kuigi, jah. Blogikujundusega plaanin vaeva tulevikus küll näha, aga see pole hetkel niii oluline mulle. :)




Kas usud, et igaühe jaoks on kuskil keegi? Maailmas on umbes 525 miljonit koera ja umbes 600 miljonit kassi. Pluss lisada muud lemmikloomaliigid siis juba arvuliselt usun, et igaühe jaoks on kuskil keegi. 

Kui terve maailm kuulaks sind 3 minutit, siis mida sa ütleksid? Siin tuleb mängu see, kas mind kuuldakse või kuulatakse. Aga ma tahaks 3 minutiga eelkõige panna südamele seda, et ükski hing pole kannatusi väärt ja kõik väärivad oma kohta ja kodu. Make love not war!

Mis/kes sind elus motiveerib? Valu, läbikukkumised, kriitika, vead. Tahan päeva lõpuks olla iseenda jaoks parem inimene. Kõik halb motiveeribki mind olema parem :)

Kas blogimine on väljapääs? Minu puhul paraku see nii pole, kuid olen kindel et leidub neid kelle puhul see nii võib olla :)

Kas eksisteerib armastus esimesest silmapilgust? Mis on  üldse armastus? Kuigi noh, inimesed siiski armuvad esimesest silmapilgust ning on oma armumisfaasis ligi aasta. Sealt edasi nn. loetakse armastuseks. 

Hetk, mis jääb terveks eluks meelde? Kuna hetke mõiste ei ole ajaliselt täpselt väljendatav, siis tahaks öelda, et terve mu elu. Tahan elada elu mis oleks meeldejääv :) 

Kirjelda end kolme sõnaga.
Väike aga armas/tegus



Oehh, although enamasti olid küsimused sellised mõnusad, oli nendele vastamine päris põnev ka mulle- sain ka endast paremini aru, end lahti seletades. But as I said- konto jätan lahti ning piisava küsimustehulga puhul tuleb selliseid vahepostitusi ehk rohkemgi :)

Ent teile imeilusat talve. Väljas on kõik nii imeline ning jõuludeni samuti kõigest 48 päeva, juhhei! Kõik on ilus :)