paksult ebaõnnestumisi: week 5&6

Selle suve eesmärgiks oli mul mahtuda oma xxs suurustesse suvekleitidesse ja kaotada liigsed lisakilod, mis mind vormitumaks teevad (kui muidugi ümmargulisust vormina mittearvestada). Kõik on superhea, kaal on vähenenud, sentimeetrid ka vähenenud ning riided seljas suurenenud. Minujaoks on see siiski kahjuks "okei-vorm", mitte see, mida ma tõeliselt ihaldan.
Samas ma võiks ka ju mõista, et mu lühikese kasvu pärast ei saa mu jalad olla just kõige saledamad ning mu väiksesse kõhtu peavad siiski mu kõik elutähtsad organid ka ära mahtuma, aga miski siiski on pushivaks faktoriks.

Kuna tööpäevad on ülimalt tihedad ning tööl olen ma juba 7-8 päeva järjest hommikust õhtuni, mis on täis füüsilist tööd ja liikumist ning suurt vaimset pingutust siis iga õhtu kell 7 kojujõudes olen ma reaalselt koduuksel midagi sellist


Kui ma seejärel jõuan veel mõned meetrid läbida ja veel isegi voodisse jõuda olen ma tubli, sest et noh.. Enamus aegadest ma nii tubli ei ole





Niiet kui ma ise planeerisin peale tööd minna jooksma, jõusaali või rulluisutama, siis see on lihtsalt nii suur ei. Also imestan, imetlen ja austan inimesi kes on heas füüsilises vormis ka töö kõrvalt. Aga vähem loba ja rohkem kuvamist, kui palju ma end käest olen lasknud

WEEK 5:


Nädalas 140 km rattasõitu ja väikestviisi igapäevast magusat, sest muudmoodi ma enam end hommikuti äratada ei suuda. Ma olen elumahladest tühi. No see selleks. Läks see nädal kuidas läks.

WEEK 6:


Esmaspäev:

Hommikune äratus ja kohe jooksutiirule. Võhma jätkus mul korralikult, aga tempo pole enam see, mis aasta tagasi. Samas ma tunnetasin et jooksen kiiremini ja ühtlasemini, aga ajas see ei kuvanud ajas. Veider-veider. Õnneks sain Endomondo lõpuks tööle nii, et ka GPS signaal olemas, aga welcome to my life, ehk seekord jäi see kasutamata, sest ma siiski ikkagi ei lülitanud seda tööle, GG.. Koju jõudes kiire powernap ja rattaga linna ja tagasi sõit. 4x 1 min planguharjutusi ja unele minek. Tundsin taas energiapuudust aga sain oma suhkrud kätte puuviljadest. Üle nädala aja esimene vaba päev igati well spent. Õhtupoole hakkas tundma andma seljavalu.

Teisipäev: Teine ehk viimane puhkepäev. Taaskord sõitsin rattaga Sinti ja tagasi, peale seda läks ilm niii hapuks et otsustasin vändata 20 minutit trenašööril. Vähemalt seljavalu sellega ei suurenenud. Tegin suva järgi kõhulihastele harjutusi, aga piisavalt et pingetunnet oli järgmised kaks päeva tunda. Mõnus-mõnus!

Kolmapäev-Pühapäev: tööle & tagasi rattasõit, lihtsalt kiirem tempo ja teadlikum rohkem pingutust nõudev teekond. Lootsin et suudan vähemalt jooksmist alustada igahommik, aga kas olin liiga kurnatud või ilm liiga tormine. Loodan seda saavutada Week 7´ga.


***

Üldiselt nähes kui vähe ma end liigutan ja kui väiksed on mu edusammud ja protsess- ma tahan alla anda. Ma olen nii pettunud ja kurb, ent ma üritan ka endale mõista anda, et töövälised pinged ja töösisene väsimus on ka omajagu faktoriks. Edasi pushib mind vaid see, et plaanin minna septembrist alates jõusaali ja edaspidi teha hommikujookse, et ka kooliajaks see rütm sisse jääks. Mu keha siiski on ilusam, ja XXS suuruses suverõivad selga minemas. Samas mul on ebaselge ka see, millist keha ma tahan saavutada, kui ma olen siiski rahul sellega, missugusena ma end peeglist näen.

Kuna oleval nädalal on mind õnnistatud kolme vaba päevaga ning hiljem algavate tööpäevadega, olen ma üsna kindel et ma jõuan rohkem ja teen rohkem, ehk järgmine nädal on kindlasti midagi asjalikku kah vahele lugeda, mitte vaid elementaarseid rattakilomeetreid.
Head suvelõppu kõigile!



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar