5 põhjust, miks ma olen kõikidest parem

Alustaks oma aasimist sellega, et rõhutan kohe alguses seda, et ma olen kõikidest kõige ilusam ja targem. Mul on teistest rohkem raha ja vähem tatiseid lapsi. Mul on rohkem sõpru facebookis ja rohkem laike instagramis. Mu nahk on pruunim ja passilehed rohkem templeid täis. Seega ma olen niivõrd teistest parem, et ma võin teisi kehvasti kohelda. Sest ma olen mina. Ja muu mind ei huvita

Ma ei tea kellele eelnevad mõtted kuuluvad. Võinoh, ma ei oskaks kohe ühtegi inimest nende mõtete autoriks nimetada. Küll aga olen ma taoliste inimestega niiiii palju kokku puutunud, et mul on ausalt süda paha. Siiralt. 
Mul on suvetööks inimeste teenindamine. Põhiliselt võtan vastu inimeste toidusoove, seega suhtlen inimestega palju, päeva jooksul nii lätlaste, soomlaste, eestlaste ja venelastega. Küll aga mina teenindajana ei liigitaks inimesi rahvuse järgi, vaid selle järgi, kuidas nad inimestesse suhtuvad.
Ma olen tööl olnud veidi alla kuu, aga juba praegu mõistan veidi rohkem, kui näiteks mõistsin kuu aega tagasi. Minus on rohkem empaatiat, minus on rohkem silmaringi. 

1) karjuvad inimesed. Okei- meil kõigil on halbu päevi ja veel halvemaid päevi, aga üks klienditeenindaja pole süüdi su pere ega töösuhetes. Küll aga alusetu karjumine jätab klienditeenindajasse märgi ta võtab selle kõik vastu. Ta võtab kõik selle viha ja negatiivsuse vastu. Ja see jääb ka klienditeenindajasse. See närune tunne jääb painama klienditeenindajat ka päeva lõpus. Palju õnne. Sul oli kehv päev. Aga oma suhtumise tõttu oled ka kehv inimene. Palju õnne, taaskord

2)eelnevalt kirjeldatud- "olen kõigist parem" inimesed. Millegipärast ei peeta väga lugu ei kassatöötajatest ega ettekandjatest ega taolistest töötajatest. Ja seda on näha nii kõnes kui ka käitumises. Rahakupüüride lennutamine ja "appi-ma-kohe-üldse-ei-viiitsi-su-tüütutele-küsimustele-vastata" toonil suhtlemine. No ma ei tea, sorry, et ma su tellimust üritan võtta, aga kui see sulle ei sobi, võta nuga kätte ja mine tee oma eine ise köögis valmis, kui sulle on äärmiselt ebameeldiv vastata küsimusele, kas su joogiks tuleb mahl või vesi. 
Mina teen oma tööd, üritades inimestega suhelda ja olla positiivne. Taolised inimesed suurendavad minus (ja kõikides klienditeenindajates) tülpimust ja tegu on varsti surnud ringiga. Kurb. 

3) Uued peakokad. Võinoh, inimesed kes panevad eraldi taldriku kokku neljast või viiest erinevast praest ja vinguvad siis hinna üle. Kui alustatakse kõige odavama prae kartulitega siis ollakse pettunud, et hind ei jää samaks, kui praele on lisatud kõige kallim lihatükk. Kes on selles süüdi? Klienditeenindaja.  Ma ei oskagi nüüd midagi öelda. See on tüütu ja väsitav, võib esineda vigu ja kõike muud. Not fun, man, not fun at all. 
   
4) "Säh-ole-mu-lapse-lapsehoidja". Mu töölepingus on ka mainitud, et mu tööülesannete hulka võivad kuuluda asjad, mis pole seotud otseselt klienditeenindusega. Näiteks inventuuri tegemine või koristus või asendus. No ma ei tea- misiganes. Küll aga kindlasti pole mu töölepingus kirjas seda, et ma olen sunnitud kantseldama klientide lapsi. Ma usun, et ükski teine klienditeenindaja pole ka selleks kohustatud. Isegi kui me seda teeksime, siis me oleksime maapõhja manatud, sest toitu loopivad ja täistunni ajal tagaajamist mängivad lapsed on ju niiiiiiiiiiiiiiii nunnud, mis sest, et klienditeenindajad jooksevad ringi tuliste supitaldrikutega, a no mis seal ikka- jumala eest et me last ei keelaks, sest lapsel võib ju tekkida jonnihoog:(((((((
 Don't get me wrong. Lapsed on nunnud- ma viitsin tõesti inimesi teenindades ka lastega tegeleda- kuulata veidi kauem, mis on nende tellimus ja oodata kuni nad on otsusele jõudnud. See on tsill. See on tore. Aga kuskil jookseb ka piir. Selle vahel, kas ma tegelen lastega või selle vahel, et ma olen mures nii enda, teiste töötajate kui klientide heaolu pärast.

5)"TULE-KÄHKU-SIIA-TAHAN-TELLIDA-aga-oota-10-minutit-ma-pean-telefonis-istuma" tüüpi kliendid, ehk need, kes tekitavad probleemikat, et teenindaja ei jõua nendeni valguskiirusel, kuid tellimust tehes saab rohkem tähelepanu uus nunnu uudis loomadest, kui asjaolu, et keegi samuti on ootamas peale sind teenindamast. Siia mahuvad paljud inimesed veel. Pered, kes on koos, aga mitte koos-koos, sest koosveetmise asemel on kõigil silmad punnis ekraanides. Seda on kuidagi kurb vaadata. Kui päeva kõige kurvem hetk pole lapsele Lotte mittenägemine, vaid see, et ta ei saanud wifi-ühendust. Nojah, suvi ju- eks iga lasteaialaps tahab suvel teiste lasteajapõnnidega ühenduses olla. Või ma ei teagi, nutifonid on saatanast. See on kurb



Nagu öeldud- töökogemust mul ainuti vaid kuu jagu, aga elus ma ei taha olla kellelegi nii ebameeldiv klient. Teenindaja on ka inimene. Inimene. Tunnete ja mõtetega. Kes läheb päevakoormusega koju. Kes elab seda kõike endas läbi. Inimene. Ma arvan et mu tänavune suvekogemus on mulle äärmiselt vajalik- kuigi see on mulle vaimselt küllaltki väsitav, tõmbab see mu empaatiapiirid laiemaks ja üleolekut väiksemaks.

Aga noh, me kõik oleme inimesed. Ja me kõik jääme inimesteks. Homme proovime olla paremad.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar