Eneseleidmisest veidi konkreetsemalt

Check yourself. 
Sometimes you are the toxic person. 
Sometimes you are the mean, negative person you’re looking to push away.
Sometimes the problem is you. 
And that doesn’t make you less worthy.
Keep on growing. 
Keep on checking yourself. 
Keep on motivating yourself. 
Mistakes are opportunities. 
Look at them, own them, grow from them and move on. 
Do better, be better.

Oeh- päris omamoodi tunne oli seda lugeda, kui see tekst mind üsna tugevalt kõnetas. Peamiselt seetõttu, et päris pikalt olen ma olnud üsnagi pessimistlik ja kibestunud ja mitte nii hea inimene, kui ma tahaks. Sisimas seda kõike kanda on päris vastik, eriti veel kui pole kuhulegi peituda. Samas on hea tunda, et ma olen muutuvas protsessis. Alates sellest, kui ma hakkasin hinge ja vaimu eest rohkem hoolitsema, tunnen end reaalselt paremini. Eelkõige aitas mind mediteerimine, kuid ka lugemine ning üleüldine soov paraneda. Samuti tunnen kuidas on mul niiivürd palju vähem stressi, sest olen õppinud aega planeerima.

Ma olen alati armastanud lugeda- seda juba väiksemast saati ning taas aina enam ja enam ma leian niivõrd head kirjandust, mida tasub jagada! Ma olen lugenud oma lühikese eluaja jooksul kindlasti lugenud tubli mitusada (kui mitte rohkemgi) raamatut ja seetõttu suhtun kirjandusteostesse ikka vägagi kriitiliselt. Ning seda enam on mul hea jagada teoseid, mis on tõsiselt head. Need puudutavad. Tugevalt.


Ma armastan väga palju luulet ja psühholoogilist kirjandust, kuid uueks lemmikuks on saanud mul üks raamat, mis läheb vist eneseabiraamatu alla. See pole üldsegi mitte selline Tee head ja ole tubli sisuga raamat, pigem just motiveerib see inimest oma teed leidma ja sellele toetuma, lisaks paneb see niivõrd tugevalt elu hindama ja kõike nägema veidi selgema pilguga. Vähemalt mina sain palju selgemaks lugedes, kes ma tahan olla ning niivõrd palju seda tuge, mida ma olen kaua otsinud. Tõsi- küll eneseteadmata. Niivõrd lühikese ajaga olen ma teinud tegelikult otsustavaid otsuseid ja TEGUSID, mis võivad olla küll väiksed või lausa märkamatud, aga kõigel on tagajärjed ja ma olen siiralt õnnelik. Peamiselt liikuva protsessi üle. 


Minu arust on veidi veider, et nn eneseabiraamatud on saanud omale maine, nagu neid loeksid 40aastased kibestunud mitme kodukassiga vanatüdrukud. Üleüldse, miks see nii negatiivses varjundis on? Oleks ma kassiinimene, oleks see ikka päris dope teema, kui ma saaksin elada mite kassiga, no kohe ausalt-ausalt. Aga siiski- eneseabiraamatud on kinda tsill teema ka minuvanustele, Miks peab olema lost et väärida tugevat ja mõjutavat abi? Miks ei see niivõrd menukas lihtsalt enesearendamisena? Stereotüübid. 
Seega- kui sa oled teel raamatukokku/raamatupoodi või sa tunned, et sa ei ole õnnelik selle inimesena kes sa oled praegu- võta see raamat! Võta see raamat käsile, kui ees on eksamid või rasked valikud või elad läbi raskemat madalseisu. Kui juba minusuguses inimeses tekitas see soovi areneda, siis see on lugemist väärt. Annan oma sõna!

  Take it. It's worth it. Take care about yourself. You're worth it 






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar